The whole truth and nothing but the truth

blogileht.ee

21 detsember 2009

Newsflash

Paar uudist kodumaiselt kirjandusmaastikult.
Austraalia kirjaniku Markus Zusaki "The Book Thief" on nüüd tõlgitud eesti keelde pealkirjaga "Raamatuvaras". Sirvisin seda Rahva Raamatus ja tõlge tundub olevat asjalik. Kaanekujundus näeb samuti päris lahe välja.
Hiljuti ilmus ka teine osa meie oma koduvillase ulmekirjaniku Leo Kunnase Gort Ashryni sarjast, alapealkirjaga "Sõda". See pealkiri lubab sedakorda ehk veidi elavamat süžeed kui esimene raamat "Enne viimast sõda", kus tõtt-öelda ju süžeed nagu peaaegu polnudki. Loodetavasti piisas Kunnasele ühest raamatust, et oma maailma olulisemad raamid paika panna, ja "Sõjas" võib juba maitsta selle hiiglasliku pingutuse ehk veidi nauditavamaid vilju.
Kolmas uudis tuleb aga välismaalt. Nimelt on viimaks pärast fännide ootusi, lootusi ja spekulatsioone materialiseerumas kindlam info Warhammer 40,000 universumis aset leidvast filmist. Filmi nimeks näib saavat "Ultramarines", läheb see ilmselt otse DVD-le ja sisaldab hulganisti CGI elemente. Rõõmusõnum Black Library lugejatele - stsenaariumi autoriks on ei keegi muu kui Dan Abnett ise. Filmi kodulehekülg asub siin.

Leia Mais

Pahedest ja deemoneist

"While the world is filled with people who just need to let their demon go, there is another group who need to find themselves one."

Memoirs of a Master Forger

William Heaney

Pärast kahekuust mõõna sissekannetes on ehk sobilik blogikurat selle teosega taas üles äratada.
Tegemist on memuaaristiilis jutustusega, mille minategelaks mr William Heaney, heategevusele annetav veinigurmaanist noorsootöötaja ja raamatuvõltsija, kes juhtumisi näeb deemoneid. Deemonite all mõistetakse siinkohal mitte tavalisi fantaasiakirjandusest tuttavaid põrguasukaid, vaid pigem ekstradimensionaalseid olendeid või varje, kes kinnitavad end inimeste pattude külge. Tegelikult on deemoni kujund teoses peaaegu metafoorne - ehkki Heaney peab neid täiesti reaalseteks, on nende sümboolne loomus lugejale suhteliselt ilmne.
Juba esimestest lehekülgedest saab selgeks, et Heaney on teravkeelne ja sõnaosav tegelane, kellel on kindlalt väljakujunenud maailmavaade ja kes on kõik oma seisukohad hoolega läbi mõelnud. Kusjuures tal on hea õigustus ka oma mõnevõrra eetiliselt küsitavamate tegevuste kohta. Peagi kohtume erinevate inimestega, kes tema elus olulist rolli mängivad - kuriteokaaslaste Jazi ja Stinxi, ebasümpaatse eksabikaasa, kodutute varjupaiga omaniku Antonina ja teistega. Ent just siis, kui lugeja on Heaney muheda stiili abil jõudnud sündmuste kronoloogilise arenguga harjuda, raputatakse ta sellest välja Heaney märksa hämaramasse ja tõsiohtlikumasse minevikku, kus selgub nii mõndagi sellest, miks mees ikkagi deemoneid näeb.. Ning minevikumeenutuse lõppedes imbub erusõdur Seamuse näol suur osa kurjakuulutavast alltekstist ka jutustuse olevikku.
"Meistervõltsija memuaarid" on just selline teos, mis paneb lugeja kõhklema, kas kõike kirjapandut tuleks võtta otseselt, metafoorina või midagi vahepealset. Õige tihti tekkis pärast mõne uue Heaney elu seiga mainimist tahtmine mõnikümmend lehekülge tagasi sirvida ja paar lõiku vastse teadmise valguses uuesti üle lugeda. Tekst on tõepoolest tihe, ent sellest hoolimata mõnuga ja sujuvalt kirja pandud ning on lausa lust end jutuvestja hoolde usaldada.
Jutuvestjast rääkides - teose autori nimi langeb kokku peategelase omaga ja see ka avaldati hr William Heaney esikteosena. Tegelikult peitub nutika varjunime taga kirjanik Graham Joyce, kellele "Memoirs" pole mitte esimene romaan. Joyce põhjendas uue identiteedi võtmist sellega, et ta soovis näha, milline kaal on kirjandusmaailmas tegelikult end juba tõestanud nimel ja kas ka pealtnäha uuel tulijal on võimalik end hea teosega kohe kirjandusliku eliidi ridadesse murda. "Memoirs of a Master Forgeri" edust selgub, et on küll võimalik. Joyce'i eksperimendi tulemus on väärt lugemisvara kõigile romaanisõpradele, olenemata fantaasiapisikust. On ju Heaney deemonid loomult tagasihoidlikud ja pelglikud olendid.

Leia Mais