Väike tüdruk, akordionimängija ja fanaatilised natsid

"Here is a small fact.
You are going to die."

The Book Thief
Markus Zusak

Austraallasest kirjanik on paberile pannud kummalise loo II maailmasõja aegsest Saksamaast. Hiljutine menuk jutustab väikesest Lieselist, kes viiakse kasulapseks Molchingi-nimelisse väikelinna Müncheni lähedal.Võitluses karmi ja nii mõnigi kord ebaõiglase eluga kujuneb Lieselil välja omapärane harjumus - ta varastab raamatuid. Sõnadest ja lugudest saab ta julgustust, mis on talle rasketel aegadel toeks. Mis aga kõige huvitavam - romaani jutustajaks on Surm.
See "raam" tuleb kõige teravamalt välja väikestes vahemärkustes, mis kas täpsustavad inimestest tegelaste öeldut või "spoilivad" edaspidi juhtuvat. Surm pole veatu jutuvestja - ta teeb reetlikke vihjeid loo lõpplahenduse kohta ja ruttab mõnikord sündmuste käigust ette -, ent see kõik muudab tema jutustuse kuidagi ehedaks ja vahetuks. Olgu veel öeldud, et tegemist pole siin ei kristlikust mütoloogiast tuntud vikatimehega (ehkki see kujund näib Zusaki Surma lõbustavat) ega ka Pratchetti humoorika tegelasega. Pigem jääb see Surm kuhugi vahepeale - on valdavalt kurblik või melanhoolne, kuid külvab sekka ka paar muhedat nalja või huvitavaid vaateid inimeste veidrustele. Huvitav on ka see, et jutuvestja Surm pöördub sageli otseselt lugeja poole, mis võib nii mõnigi kord sootuks ootamatult tabada, nagu romaani avalause, mida olen tsiteerinud sissekande alguses. Surma stilistiline eripära jutustajana on ka kummalised metafoorid, mida ta juhtunu kirjeldamiseks kasutab. Erilisel kohal on tema jaoks näiteks värvid, eriti taeva värvid, mida inimesed ei pidavat piisavalt hindama.
Vaatamata rusuvatele sündmustele II maailmasõja aegsel natsi-Saksamaal ei mõju "The Book Thief" masendavana, vaid näitab pigem, kuidas inimeste head küljed rasketes oludes välja tulevad. Tegemist on elujaatava ning humoorika teosega, ja seda nii tänu kahele lapsest peategelasele kui ka jutustajale. Zusak rõhutab, et Hitleri Saksamaa sakslased olid samasugused inimesed kui kõik teisedki - nende seas leidus nii fanaatikuid ja õelaid inimesi kui ka häid, kaastundlikke ja isetuid, ning sugugi kõik polnud Füüreri valitsusega rahul ega kiitnud heaks juutide tagantkiusamist.
Kuna loo lõpplahendus saab enam-vähem selgeks juba umbes teose keskel, ja seda taotluslikult, ei ole selle loo tõmbenumbriks niivõrd pinge või põnevus. Pigem on tegemist liigutava jutustusega selle kõige paremas mõttes, mis ei näi tänu hoolikalt kammitsetud stiilile ja osavatele kirjeldustele siiski pisarakiskujana. Zusak näitab II maailmasõja aegset Saksamaad uudse nurga alt ja käsitleb seda nii, nagu seda on teinud vaid vähesed. "The Book Thief" on nii stilistiliselt kui ka sisuliselt piisavalt uudne, et ka kõige nõudlikuma lugeja huvi ülal hoida. Hoiame pöialt, et see peagi eesti keelde tõlgitaks.