The whole truth and nothing but the truth

blogileht.ee

16 juuli 2009

Kadunud blogija tagasitulek

Umbes kuu aega on möödunud minu viimasest sissekandest ja ühtlasi ka Prantsusmaalt lahkumisest. Ei ole vaja muretseda - lennuk ei kukkunud alla. Juhtus aga see, et elu ründas võimsalt ja ma jäin alla..
Kokkuvõttes pole mul esimese Eestis veedetud kuu eest suurt midagi ette näidata. Umbes pool sellest ajast on kulunud kutsikatega tegelemisele. Siiski oli mul ju tohutult palju plaane, mida oma suvega teha. Vaatame korraks üle, kuidas mul plaani täitmisega läheb.

Folk - ma pole isegi telklas kohta kinni pannud. Seni pole olnud aega ähmaseltki muret tunda, aga peaks vist varsti liigutama hakkama. Tegevuskava näeb ette ilmselt ühe päevapileti ja ülejäänud kontserdid siis üksikpiletitega.

DnD - seni pole veel miskit kuulda ega näha.. Ilmselt ei lähe mäng sel suvel korralikult käima. Iseenesest kahju ju. Vähemalt on mul nüüd uus PHB käes. Ilus värviline. Äkki leiab hiljem Tartus mingi mängu, või siis hakkab seesama müütiline kampaania olema sügisestel nädalavahetustel.

Warhammer - turniir on 1.-2. august ja ma olen mudelite värvimisel ajahätta jäämas. Vist sai endale liiga suured eesmärgid seatud. Turniiriks tuleb värvida veel kuuene Silver Helm'ide üksus ja kolm Phoenix Guardi. Painting spree anyone?
Vahepeal mängisin ka Edde kaose armee vastu ja sain hävitavalt lüüa. Vigadest õpitakse, hmm? Ikkagi hakkab kaos ära tüütama. Tough as nails, manööverda ja kombineeri rünnakuid palju tahad, nad ei sure lihtsalt ja löövad tagasi ka paganama valusalt..

Lugemine - "The Book Thief" sai läbi ja see oli tõesti hea. Järgmisena võtan käsile Miéville'i, riiulis ootab veel päris mitu paljutõotavat teost. Augustikuus läheb tellimisele ka hulk Horus Heresy raamatuid. Siin võiks veel selle ka ära märkida, et ma sain George R. R. Martini autogrammi oma raamatusse :P Järgmisena tooge palun Eestisse Robin Hobb ja Scott Lynch.

Battlestar Galactica lauamäng - on ikka veel kusagil postis. Peaks iga hetk siia jõudma hakkama. Kui just postitöötajad liiga iirlased pole. Sellega seoses - mõnikord nad on ikka iirlased küll. Näiteks ülalmainitud Miéville'i raamat pandi mulle lahtiselt postkasti peale, kes tahes oleks võinud selle käigu pealt ära võtt. Lisaks sadas kogu hommiku paduvihma. Õnneks raamat siiski raskelt kahjustada ei saanud, tänu paksule papp-pakendile. Ikkagi lähen ma selle pärast postkontorisse torisema. Nii ei saa, raamatuid tuleb kohelda protseduurikohase lugupidamisega!

Kirjutan ma seda sissekannet muide juba uues rüperaalis. Delli klaviatuur on imemõnus.

Kommentaare ei ole: