The whole truth and nothing but the truth

blogileht.ee

01 veebruar 2009

Uuel aastal jaapani temaatikaga

Heaven's net is wide;
Coarse are the meshes,
Yet nothing slips through.
- Attributed to Lao-Tzu

Hiinlaste jaoks on alanud härja aasta. Eile Toursis käies sattusin ma pooljuhuslikult vastavale rongkäigule. Täitsa tore ja minu jaoks esmakordne kogemus.
Võimalik, et laen peagi mõned Toursi pildid ka siia blogisse üles. Seniks jätkame idamaade teemadel:

Taeva võrk on lai
Lian Hearn

Tegemist on eellooga Hearni "Otori lugude" triloogiale, mis on ka täielikult eesti keelde tõlgitud. Sündmustik toimub fantastilises paralleelmaailmas, mis on siiski äratuntavalt low fantasy ja põhineb väga tugevalt keskaegsel Jaapanil (lisaks selgelt kristlikud motiivid varjatute usu näol, mis põrkuvad huvitaval kombel jaapani sõdalaste maailmapildi ning esteetikaga).
"Taeva võrk on lai" on peatriloogiast tuntud Shigeru Otori kujunemislugu. Lugeja saab teada, kuidas kujunes tüüpilisest sõdalasklassi esindajast, pealegi veel suure klanni pärijast, see kannatlik, kaval ja pika meelega tegelane, kellega me kohtusime esmakordselt Hearni avalöögis "Üle ööbikupõranda". Tüüpilise Hearnina on see teos stiililt lihtne, aga puhas, järgides selles osas jaapani esteetikat. Kui tohib proosat luulega võrrelda, siis see on justkui romaani kujule üle kantud haiku. Kirjeldused on napid, kuid tugevalt stiliseeritud. Vahutavat sõnaosavust siit otsida ei tasu, pigem sobib Hearn neile, kes hindavad lihtsuse võlu. Tegelased on sellegipoolest sümpaatsed ja mõnusat vürtsi lisab ka idamaade teistsugune loogika ja maailmapilt. Loomulikult ei saa mainimata jätta nostalgiat, mis tekib varasemad osad läbinud lugejal Kenji Muto, Shizuka, Naomi Maruyama, Kahei Miyoshi ja teiste vanade tuttavatega jälle kohtudes. Minu arvates ongi selliseid ajaliselt mittelineaarseid sarju kõige parem lugeda ilmumise järjekorras. Nii on autor ette näinud ja nii saab tervikuna kõige parema elamuse. Kui alustada tutvust Otori lugudega käesolevast teosest, jäävad esialgu kogemata mitmed meeldivad või õõvastavad hetked, näiteks kui üks teatud tegelane mainib muuseas, et kõige vastumeelsem oleks talle just uppumissurm..
Mind ajas teatud määral segadusse tõlge - nimelt on kogu sarja eesti keelde ümber pannud Juhan Habicht, aga ma pole enne märganud, et tema vahendus mind segaks. Võib-olla ei olnud ma enne selles osas nii tähelepanelik või valiv, kuid nüüd segasid väga sageli selgelt inglise keele struktuurist mõjutatud lauseehituse vead ning isegi selged semantilised apsud väljendite kasutamisel. Selline sõnasõnalise tõlke maik jäi. Lausa sel määral, et ajuti kiskus see loo seest välja ja segas teose nautimist. Ehk võib siin rolli mängida ka see, et ma pole tegelikult päris ammu ühtki eestikeelset tõlget lugenud..
Soovitan teost neile, kes on läbi lugenud vähemalt algse triloogia. Kes veel ei ole, neile soovitan sellest alustada. Hearniga tasuks tutvuda kõigil, kellele on sümpaatne jaapani temaatika. Fantaasiakirjandusega on ta loomingul ikkagi vähe ühist. Näiteks Raamatukoi netipoes ongi see liigitatud ajalooliste romaanide alla.
Lisaks käesolevale teosele on Otori tsüklis ilmunud "Üle ööbikupõranda", "Rohuvoodi asemeks", "Kuu hele valgus" ning nende kolme järellugu "Haigru kähe huige". Väärib veel mainimist, et tegemist on erakordselt stiilsete kaanekujundustega, mille autoreiks Ellie Exarchos ja Simon Paterson.

3 kommentaari:

Üllas helesinine laulev võlur ütles ...

Mul on ka idamaade teema: Henri Michaux "Barbare en Asie"

Ulffy ütles ...

See on üks sari mida ma lugeda olen tahtnud aga pole kuidagi sinna maani jõudnud.

Martin ütles ...

Võta see käsile ja ma usun, et sa ei kahetse!