Paris

Saigi pealinnas käidud. Et lühidalt kokku võtta - ilm oli ikka väga palav, ma polnud selleks valmis. Metrood ma ei kasutanud, vaid käisin julgelt jala ringi ja seda otsust ma ei kahetse, sest turistimagnetitest rohkem huvitaski mind just atmosfäär. Võin täie kindlusega öelda, et Pariis on ikka päris suur. Suurem, kui alguses tundub. Aga lühike ülevaade siis minu jalutuskäigust koos vastavate fotodega parajas kohas.

Alguspunkt Austerlitzi jaam. Hakkasin astuma mööda Seine'i kallast. Ilm oli soe. Tänaval sõitsid sellised eriti toredad masinad, mis teed veega niisutasid - meeldiv mõte linnavalitsuselt, see lõi olemise kohe tunduvalt lahedamaks.

Quai de la Tournelle. Viis eurot sellele, kes ütleb, mis kirik taamal paistab.
Sild on see Sully ja Archeveque'i vahepealne, mille nime ma ei mäleta.



Õige vastus oli muidugi Notre-Dame de Paris. Vabandage postkaardi-vaatenurka. Tegu siis Pariisi piiskopikirikuga, mis rajatud 1163. Siin on kroonitud ka mitu kuningat - ehkki traditsiooniline kuningatekroonimise kirik oli Reims, anti siin 100-aastase sõja ajal prantsuse kroon (ehkki ilma Prantsusmaa-poolse tunnustuseta) Henry VI-le, ja muidugi kroonis siin ennast Napoléon I.



Näe, turistid! Sellesama nimetu silla all. Tagaplaanil Ile Saint-Louis, Maigret' kodusaar. Uskumatu, et ma rohkem seda ei pildistanudki. Eh, järgmine kord.



Pilt tehtud Archeveque'i sillalt.



Ile de la Cité kaldapealne.



Notre-Dame natuke ebatraditsioonilisema nurga alt ehk siis Archeveque'i ("peapiiskopi") aiast. Tegemist on muide ühega esimestest kirikutest maailmas, mille juures kasutati neid kaarduvaid välistugesid (pr. k. arc-boutant).



Notre-Dame roheluses, Rue de Rivoli vaade.



Vaid mõned katedraali paljudest ja väga lahedatest veesülititest.



Jumal tänatud, et mul on suumobjektiiv. Veesüliti-pilte on veel, aga ma kogun neid kollaaži jaoks ja seega praegu rohkem üles ei pane.



Veel üks postkaardi-vaade. Üllatavalt raske järele teha, muide, arvestades päikese asukohaga (alati kas vasakul või paremal) ja rahvahulgaga, mis kogu aeg väljakul tungleb.



Quai de Saint-Michel, kohe Notre-Dame'i kõrval.



Vaade Ile de la Cité'lt vasakule kaldale. Kuppel tagaplaanil kuulub Dome des Invalides'ile.



Natuke teise nurga alt pildistatud, ja taustale ilmub kurikuulus Eiffel.
Esiplaanil Pont Neuf.



Sainte-Chapelle, 13. saj. Louis IX käsul rajatud kabel, mida peetakse gooti kõrgstiili parimaks näiteks. Eriti kuldne värav kuulub kohtupaleele.



Conciergerie ehk "kojamehe palee". Jutt käib muidugi kuninga kojamehest või õigemini kojaülemast. Tegemist ongi merovingidest kojaülemate paleega, mille vanimad osad pärinevad lausa 10. sajandist, nn "laiskade kuningate" ajajärgust. Hiljem, monarhia tugevnedes sai sellest kuni Louvre'i valmimiseni kuningapalee. Revolutsiooni ajal kasutati hoonet vanglana, kus teiste hulgas peeti kinni kuninganna Marie-Antoinette'i ja paljusid tähtsamaid aadlikest intelligente.


Kui Ile de la Cité oli ennast ammendanud, kõndisin edasi paremale kaldale. See osa Pariisist oli vanadel aegadel tuntud luksusliku elustiili poolest - asusid seal ju kunningapalee ja paljude tähtsamate aadlike residentsid. See moodustas vastandi vasakule kaldale, mis kujunes ümber ladina kvartali ja mida iseloomustasid rohkem kõiksugu haritlased ja vaimulikud.



Tour Saint-Jacques. Väga ornamentne ja päikese käes väga valge.



Üks Pariisi kuulsaid juugendstiilis metroosissekäike.



Arr! =)
("Arrondissement" ehk linnaosa)



Siit sai ühe toreda restaureerimisjärgus kiriku sisehoovi. Kiriku nime mul kahjuks välja uurida ei õnnestunud.



Olemegi jõudnud Louvre'isse. See siin on Pavillon de Sully, mis ühendab Louvre'i kaks tiiba ja lahutab Napoléoni õue Tuileries'ist.



See, mis oli kunagi palee sisehoov.. Kohas, kus ma pildistades seisin, ühendas Louvre'i kahte tiiba Tuileries'i palee, mis põletati revolutsiooni ajal maha. Keskel paistab hiinlase Pei kurikuulus klaasist püramiid.



Seesama püramiid. Vaatamata sobimatusele ajaloolise ümbrusega pakub ta siiski huvitavaid geomeetrilisi mänge.



Selle võimsa purskkaevu vaatamine tekitas mulle palava ilma ja kasvava janu tõttu tõelist piina. Kahtlemata olid selleks valmistunud ettevõtlikud noormehed 100 m kaugemal, kes müüsid turistidele ühe euro eest veepudeleid (võrdluseks: poehinnast poole kallimalt). Tagaplaanil paistab Arc de Triomphe de Carrousel ja Tuileries'i aed.



Arc de Triomphe de Carrousel.



Ma ei tea, kujudes, mille peal istuvad linnud, on midagi koomilist.



See Torn, nähtuna Concorde'i väljakult.



Pariisi linnulised on harukordselt julged. Ja arvukad.



M. André le Notre, Tuileries'i aia ja veel paljude kuulsate haljasalade autor.



Place de la Concorde, vaatega peatänav Champs-Elyséele. Taamal paistab Arc de Triomphe de l'Étoile. See obelisk, muide, on tõepoolest ehtne egiptuse obelisk, püstitatud Ramses II ajal ja pärit Luxori templist. Egiptuse valitsus kinkis selle 19. saj. prantslastele. Revolutsiooni ajal oli selle koha peal giljotiin, millega löödi 1793. a maha kuningas Louis XVI pea.



The two towers. Heh, ei suutnud vastu panna.



Lihtsalt üks mõnus sammalpea-kuju Tuileries'i aia ja Concorde'i väljaku piiril.



Purskkaev Concorde'i väljakul.



Tegelikult ei olnud sõda lahti, vaid parajasti peeti lennundusmessi.



The Assassins are real!



Champs-Elysées.



Concorde'i väljakult tegin väikese kõrvalepõike Madeleine'i kiriku juurde, kus sees oli väga mõnus ja lahe olla. Ent kuna ma hakkasin tundma väsimust, otsustasin parema kalda edasise uurimise teiseks korraks jätta ja kuskil lõunat süüa.



Kes Friendsi vaatab, saab aru =)



Suundusin toiduotsingul vasakule kaldale, et pääseda meeletust turistidevoolust. Siin vaade Seine'ile ja Sellele Tornile Concorde'i sillalt.



Boulevard Saint-Michel, üks niinimetatud "Suurtest Bulvaritest".



École Militaire, Prantsusmaa kõrgem sõjakool.



See Torn uudse nurga alt, läbi Invalides'i pargi puude.



Dome des Invalides, kus puhkab Napoléon I põrm.

Kohvikuid ja baare on Saint-Germain-des-Près linnaosas, kuhu ma suundusin, küll palju (see koht on nende poolest kuulus), ent sel kellaajal oli päris raske tühja lauda leida. Viimaks sain söönuks ühes Raspaili ja Rennes'i nurgal asuvas baaris, mille nimi oli vist Hippopotamus või midagi sellesarnast.. Igatahes nende kana à la rustique tomatikastmes oli väga maitsev.

Sealt edasi seadsin sammud läbi ladina kvartali raudteejaama poole. Ladina kvartal on muide täiesti vaimustav. Kujutage ette paika, kus iga teine maja on raamatupood. Ma oleksin seal võinud tõenäoliselt terve nädala veeta. Ent kell hakkas palju saama ja niisiis ma jätkasin teed raudteejaama poole, peatudes vaid põgusalt Luxembourgi aias.

Kokkuvõtteks... Hm, ühe päevaga ikka Pariisi läbi ei käi.