As Is Tradition

"Roc Eclerc - car la vie est déjà assez cher."
- Hauaornamentika poe reklaamlause.

Tsitaadi tõlge: "Roc Eclerc - sest elu on juba niigi piisavalt kallis." Kõrval oli armastusväärse naeratava vanahärra pilt. Prantslaste must huumor üllatab kohati isegi mind eestlast.

Sissekanne tuleneb peamiselt sellest, et mul on mingi blogimise rutiin sisse harjunud ja tundus ajaliselt jälle see moment olevat. Midagi väga šokeerivat eelmisest korrast saadik juhtunud ei ole. Kütet pole ühikas endiselt ja internetiga on ka seis sama. Läänerindel muutuseta.
Küll aga on tore see, et prantslased tähistavad tuleval nädalal kõigi pühakute päeva (Toussaint), mis puhul ülikool teeb kümnepäevase vaheaja.
Käisin kohalikus raamatumekas vanaprantsuse keele sõnaraamatut otsimas ja näppu jäi ka üks McCall Smith, mille lugemiseni ehk peagi jõuan (st niipea, kui Austen läbi; muidu pole mul ta vastu midagi, ainult et see, kuidas tema tegelased võivad neli lehekülge erinevatest õunasortidest lobiseda, paneb teinekord mõtlema, et mul oleks oma ajaga ka paremat teha). Kirjandusest olgu veel öeldud, et Sapkowski "Blood of Elves" on juba mõned nädalad tagasi ilmunud, ehkki prantsuse raamatupoodides pole seda veel märganud (pole üllatav, arvestades inglisekeelse kirjanduse vähese hulgaga). Seega pean tõenäoliselt tellima Krisost ja ootama kättesaamisega jõuluvaheajani.

Peatse jällelugemiseni, ja seniks teile üks piltmõistatus: mida müüakse sellises poes?