Speaker's Corner: Nouveau Message

Nii lahe, et blogspot muutus automaatselt prantsusekeelseks, kui siia jõudsin.

Eile oli huvitav. Ülikooli paberite ajamine võttis vahelduseks suhteliselt väha aega, ainult tunnikese. Siis mõtlesin, et ohhoo, läheks õige linna peale pildistama. Noh, et selle paiga miljööd jäädvustada. Ei olnud just meeldiv kogemus. Nimelt Orléans La Source, Orléansi äärelinn, on koduks päris paljudele islamiusulistele.. Ma pole päris kindel, aga tundub, et fotograafia pole nende usus eriti heas kirjas. Või siis on nad lihtsalt erakordselt ebaviisakad.
Pildistan mina rahulikult peatänavat, mille teises otsas asub mu õppehoone. Mööda loivav kamp noori araablasi hakkab kobisema, et mis ma fotografeerin siin ja et ma oma kaamera ära koristaks. Mina muidugi olen üllatunud ja küsin, et milles asi. Järgnevate pilkude peale pidasin paremaks kiirelt taganeda, muidu poleks vast kaamerast suurt miskit järele jäänud. Pärast üks vanem härrasmees ka veel noomis mind, et nii ikka ei tohi.
WTF?!
Oleks ma veel oma kaamera siis mingitele inimestele suunanud, aga ei. Isegi fotovõhikule peaks selge olema, et ma võtsin üldplaani. Kas juhusliku möödakäijana pildile jäämine on neile tõesti nii kohutav? Ma olen alati olnud usuvabaduse poolt, aga minu jaoks on kõrgem põhimõte see, et mitte kellegi vabadus ei tohi hakata piirama teiste oma. Mina ei tunginud ju nende privaatsesse ruumi, kui ma linnavaadet pildistasin? Ei tea, kas see on minust vale, aga ma tundsin end sellest juhtumist rüvetatuna, nagu oleks mind ebaõiglaselt mingis kuriteos süüdistatud ja sellega minu tegutsemisvabadust ahistatud. Järele mõeldes on ju nemad siin Euroopa kultuuriruumis sissetungijad. Kas tõesti on nende asi minule siin pildistamist keelata?

Mõned pildid siis sellest eilsest seiklusest:

Kampus. On ju roheline?

Batiment des Lettres, Langues et Sciences Humaines. Minu õppehoone. Julgelt võin öelda, et kõige valgusrikkama fuajeega hoone, kus ma kunagi õppinud olen.