The whole truth and nothing but the truth

blogileht.ee

13 jaanuar 2009

Afterthought on "The Lies"

Olles tutvunud "The Lies of Locke Lamora" kriitikaga, pidasin vajalikuks täiendavat lisasissekannet.
Kuigi Eestis polnud Scott Lychist suurt mitte midagi kuulda ja tema teose Apollo fantaasiakirjanduse riiuli nurgast leidmine tuli mulle, kes ma olin juba hakanud tellimisele mõtlema, meeldiva üllatusena, tuleb välja, et Locke'i debüüti ümbritses mujal maailmas aktiivne promo. Küll reklaamiti seda välja filmi "Ookeani üksteist" kirjandusliku sugulasena, küll George R. R. Martini eepose "Jää ja tule laul" mantlipärijana. Suur osa kriitikuid kiitis küll Lynchi suurepärast stiili, huumorisoont ja võimekust nii tegelaste kui sündmuspaikade loojana, ent heitis talle ette, et ta polnud õigustanud talle pandud ootusi.
Kahjuks, nagu nii sageli juhtub, tundub mulle, et ootusi üles keerutanud reklaamiagendid lihtsalt ei tabanud märki.
"The Lies of Locke Lamora" sarnaneb tõepoolest natuke filmiga "Ookeani üksteist" - mõlemad räägivad hulljulgest ja laiaulatuslikust petuskeemist. Aga elu on näidanud, et need, kellele fantaasiakirjandus ei istu, põrkavad õudusega tagasi iga väiksemagi ebaloomulikkuse ees. Siiski on see neist kahest võrdlusest parem, eriti kuna kui on üks fantaasiateos, mida soovitada neile, kes end žanri fännideks ei pea, siis just see. Fantastilised elemendid on siin tagaplaanil ja taanduvad Locke'i isiksuse ning pööraselt ootamatu süžee ees.
Mingis mõttes on ehk saanud tavaks võrrelda uusi paljutõotavaid fantaasiakirjanikke R. R. Martiniga, kes on praeguseks hetkeks kindlasti selle žanri üks mõõduandjaid. Aga tema teosed on Lynchi omadest kardinaalselt erinevad - Martin toob meieni sünge, karmi ja ülimalt küünilise maailma, mis on oma lõikavas materiaalses realismis kohati lausa valus. Locke Lamora seiklused aga on kiiretempolised, vaimukad, intelligentsed ja ootamatud, vürtsitatud eneseiroonilise huumoriga. Mõlemad on omas valdkonnas ülimalt suurepärased kogemused, kuid neid ei saa niisama lihtsalt paremusjärjestusse seada. Kui lugeja asub Lynchiga tutvuma oodates, et temani toodaks sarnane maailm nagu "Jää ja tule laulus", siis peab ta selles suhtes pettuma.

Muide, juba liiguvad kuulujutud võimalikust filmiversioonist. Lisaks seeria kolmandale osale, mis oli plaanitud ilmuma käesoleva aasta veebruaris, ent on nüüd teadmata ajaks edasi lükatud, on Lynchil peagi valmimas ka lühijuttude kogumik "The Bastards and the Knives".

Kommentaare ei ole: