Viimased päevad Eestis

Öölaulupidu oli tõeliselt vägev kogemus. Ma ei tea midagi muud, mis tekitaks sellise emotsiooni nagu lauluväljakutäis laulvaid inimesi. Küllap on see mingi eestlaste kiiks, et nad selliseid asju teevad. Ilvese kõne oli ka vahva.

Samas pean nentima, et kahjuks või õnneks läheneb Prantsusmaale sõit. Lennukipiletki juba ostetud ja enamus pabereid ilusti korda aetud.. Suvest on jäänud vaid üürike nädalake, mille jooksul saab muidugi palju nalja (kodeerimiskoolitus, foorumi kokkutulek), aga ka tõsisemat jätkub (sõjaväekomissariaat). Selle viimasega sai küll ikka hästi ajastatud. Pärast Gruusias toimunut ollakse kindlasti potentsiaalsete kutsealuste suhtes palju vähem valivad. Oh jah.

Shaman's Crossing
Robin Hobb

Sedakorda siis tegemist looga, mis leiab aset Hobbi teistest raamatutest erinevas maailmas. Peategelaseks on noor Nevare Burvelle, uusaadliku poeg, kelle elu paistab olevat juba paika pandud - temast saab kuningliku ratsaväe ohvitser. Selleks siirdubki ta pealinna, et astuda Akadeemiasse. Ent see, mis temaga seal juhtuma hakkab, muudab põhjalikult tema arvamust maailmast, iseendast ja oma tulevikust.
Nagu ikka, on Hobb hoolsalt lugeja üllatamisega vaeva näinud. Siiski pole intriig selles teoses nii keeruline ja keskne nagu tema teistes triloogiates. Sedakordne minategelane sarnaneb paljuski Fitziga, kõige silmatorkavam ühisjoon on pidev enese alavääristamine, et oh mis nüüd mina. Siiski pole see nii häiriv kui mõnikord FitzChivalry puhul. Ning juhtivaimaks iseloomujooneks on Nevare puhul kindlasti tema ausus ja moraalitunnetus - mis on ju minusuguse eetikaguru jaoks iseenesest paras maiuspala. Siiski läheneb poiss sellele küsimusele pea terve romaani kestel natuke vildakalt, üritades liigselt märtrit mängida.
Nagu Hobbi puhul ikka, leidub teoses hulk huvitavaid ning originaalseid tegelasi, neist põnevaimad ehk Nevare nõbu Epiny ja tema toakaaslane Spinrek Kester. Ka taustamaailm paistab olevat hästi läbi mõeldud ja Hobb annab aimu, et triloogia järgnevates osades saame selle saladustest palju rohkem teada. Läbivaks teljeks on siin teaduse ja maagia vastasseis. Nevare maailma domineerib teadus, vana maagia ja vanad jumalad on surutud põlu alla ja usutakse vaid ühte ainujumalasse, kellel ilmnevad kohati kummastavad ühisjooned kristliku Jumalaga. Seda kummalisem, et Nevare enda saatus on ilmselt maagiaga lahutamatult seotud..
Soovitan kõigile romaanisõpradele. Fantaasiaelement on selles teoses tegelikult äärmiselt vähemärgatav (ehkki järgedes tuleb ilmselt rohkem esile), nii et julgelt võivad selle kätte võtta ka žanri mitte just kõige suuremad austajad. Akadeemiaelu kirjeldus ja õpilaste-õppejõudude omavahelised suhted on meisterlikult maalitud. Kvaliteetlugemine igal juhul.