Reisipäevik: Amboise-Genf

Khm. Jätkan sealt, kus pooleli jäi.

Annecy

Kolmandal päeval viis tunniajane bussisõit meid Lyonist väikesesse Annecy linna Alpide jalamil.

Linn asub Annecy järve kaldal Thiou kanali suudmes. Elanikke on siin ligikaudu 52 000. Nii arhitektuuri kui ka õhustiku poolest erineb ta juba tunduvalt prantsuse sisemaa linnadest, lähenedes rohkem Savoia romaani-germaani segamõjutustega asulatele. Tundub, et turism on Annecy üks peamisi sissetulekuallikaid, sest külaliste vastuvõtmisele on pühendatud suurem osa tillukesest kesklinnast. Pärast kalvinismi levikut Genfi krahvkonnas kujunes Annecyst vastureformatsiooni keskus ja Genfi piiskopi residents - sellest ka kõik need arvukad kirikud.

Järv ja selle teiselt kaldalt paistvad mäed domineerivad kogu linna üle.

Thiou suue, mida ületab Pont des Amours.

Mööda kanali kallast edasi jalutades torkab silma Annecy loss, mis rajati 12.-16. sajandi vahel Genfi krahvkonna käsul.

Vaade lossile järvelt.

Lossini jõudmiseks tuleb siiski ette võtta pikem ronimine mööda järsku mäenõlva.

Lossimäelt avaneb vaade Annecy katustele. Siin on näha mägiküladele iseloomulikku arhitektuuri.

Tagasi Thiou äärde pöördudes jääb järgmisena ette Palais de l'Ile ehk saarepalee, mis oli Annecy maaisanda residentsiks alates 12. sajandist. Hiljem kasutati seda vaekoja ja vanglana. Tegemist on väidetavalt ühe Prantsusmaa enim fotografeeritud hoonega.
Vahemärkus luikede kohta: neid oli seal tõesti palju ja nad õigustasid igati Annecy motot "Ville des Cignes" (luikede linn).

Palais de l'Ile teisest vaatenurgast.

Kuid Annecy vahest kõige omapärasemaks küljeks on kanaliäärsed tänavad:

Lüüs:

Ärgem unustagem ka Annecy arvukaid linnulisi:

Genf

Neljas ja viimane päev meie reisist kulus Genfi külastusele. Lyonist sai sinna sõita kiirrongiga, mis võttis tund aega. Mingit passikontrolli piiri ületamisel küll ei toimunud. Šveitsi-poolses jaamas küsisid kaks ametnikku küll mõnedelt dokumenti, tundus, et suhteliselt suvalise valiku alusel. Meie seltskonnast keegi sellise tähelepanu vääriliseks ei osutunud. Mulle jäi mulje (võib-olla ekslik), et peamiselt kimbutati mustanahalisi või araablasi.

Genfi tänavail kõndides torkab esimese asjana silma, et tegemist on palju jõukama linnaga kui seni nähtud prantsuse asulad.


Genfi järve purskkaev, mis heidab vett kuni 140 m kõrgusele kiirusega 200 km/h ja töötab 24 tundi päevas. Räägi veel raha vastu taevast loopimisest.

Genfi versioon tänavalaternatest.

Saint-Pierre'i katedraal, mille ehitamist alustati 12. sajandil romaani stiilis, aga lõpetati 14. sajandil juba gooti stiilis lihviga. Kõige tuntum on see pühakoda ilmselt Jan Calvini kodukirikuna.

Katedraal on veider selle poolest, et hoone erinevates külgedes võib leida märke väga erinevatest ajastutest, romaani stiilist neoklassitsismini. Rohekas kesktorn pärineb aga koguni 19. sajandist.

Roosaken!

Vaateid Genfi linnale Saint-Pierre'i tornidest:

Genfi-päeva lõuna paiku keeras ilm halvaks ja hakkas vihma sadama. Kahjuks olin unustanud varustada end seks puhuks kilekotiga, nii et pildistamisele tuli lõpp teha. Kaasreisija vihmavarju alt suutsin siiski klõpsida paar pilti ÜRO peahoonest:

Ja ongi selleks korraks kõik.. Järgmisel korral teen juttu Sapkowski teosest "Blood of Elves", mis sai läbi liigagi kiiresti. Lisaks veel uudishimulikele niipalju, et streigi tõttu pikendati kooliaastat 17. juunini ning jäeti ära aprilli vaheaeg. See plaan võtab arvesse streigi jätkumist märtsikuu lõpuni. Kui streik peaks veelgi pikenema, siis leitakse mingi uus lahendus.