Kodu poole teel

Homme samal ajal peaksin ma olema juba Lätis. Ja õige pea Tallinnas.
Prantsusmaalt lahkudes valdavad mind vastakad tunded. Ühest küljest on kahju, et see ainulaadne kogemus on nüüd lõpule jõudmas, ja Orléans jõudis mulle selle aastaga juba päris koduseks muutuda. Käisingi täna natuke linnas ringi, lihtsalt selleks, et erinevate kohtadega hüvasti jätta. Loire'i kaldad, Les Carmes, Antidote ja McEwan's. Eriti viimane sai sel poolaastal peaaegu teiseks koduks, seal oli hea koos rahvusvahelise seltskonnaga jalgpalli vaadata, rääkimata muhedatest omanikest. Ja Guinness on endiselt ainus õlu, mida ma juua suudan. Mis ma öelda oskan, Orléansis on seda "kultuurse väikelinna" hõngu, mis Tartugi nii toredaks muudab. Tallinn ei suuda selles osas päris võistelda, jääb natuke liiga suureks ja stressirohkeks.
Teisest küljest, eks see pea neljakuune streik tüütas ikka ausalt öeldes ära küll. Pidev teadmatuses virelemine et cetera. Ülikool oleks võinud rohkem õpilastega suhtlemisega tegeleda ja neid sagedamini toimuvast informeerida. Selle asemel jäeti kõik omapead, kes asjaga kursis tahtis olla, see pidi igal õppejõudude koosolekul kohal käima. Ja loomulikult on tore jälle eestikeelsesse keskkonda tagasi tulla, rääkimata perest, sõpradest ja lemmikloomadest, kellest ma siiski puudust tundsin.

Toakoristuse kontroll on siinmail ikka väga lõdva tasemega võrreldes Tartuga. Eelmise kevade Tartu Üliõpilasküla kogemust meenutades küürisin ma oma tuba kolm päeva järjest. Siis tuli tädi ja vaatas kaks minutit toas ringi. Ja ütles, et väga hea. Ma olin peaaegu pettunud, et ta ei tahtnudki imetleda kõiki mu raske töö vilju.

Sel suvel on mul palju, mida oodata, nende seas folk, DnD, Warhammeri turniir, palju huvitavat lugemist ja Battlestar Galactica lauamäng! Seda viimast mõtlesin ma alguses juba siin olles tellida, aga raha jäi väheks. Ilmselt tuleb siis see tehing juunikuu palgapäevaks jätta.

Kel on soovi mind oma silmaga näha, siis saabun Tallinna Lennart Meri nimelisse lennujaama homme kell 20.20. À Samedi!

Leia Mais

Pariisis kolamas

Eelmisel nädalavahetusel kuulsin, et mu vana klassivend on tulnud USA-st Pariisi oma lõputöö jaoks arhiivides tuhnima, ja kasutasin seda ettekäänet kohe jälle pealinna sõitmiseks.
Sel laupäeval oli ikka harukordselt ideaalne ilm, lõuna paiku küll ehk veidi palav, aga õhtul selle eest suurepärane. Perfection, nagu Chandler ütleks.
Sedakorda sai siis sihikule võetud kaks sellist Pariisi nurka, mida ma polnud suhteliselt ammu külastanud (loe: viimase seitsme aasta jooksul) - nimelt La Défense ja Montmartre.

Algas aga meie teekond hoopiski Louvre'i kandist ja edasi juba läbi Tuileries'i aedade.

Sellelt fotolt võib näha niinimetatud Axe Historique'i, ülipikka sirgjoont, mis ühendab arvukaid Pariisi monumente, neist tähtsaimad Louvre, Place de la Concorde, Arc de Triomphe de l'Étoile ja Grande Arche, minu teekonna lõpp-punkt. Suur osa teljest asub Champs-Élysées bulvaril.

Facepalm oli juba renessansiajal aktuaalne.

La Défense'i jõudmiseks võtsime Place d'Étoile'i juures metroo, sest polnud enam tuju jala kõndida.

Midagi hoopis teistsugust kui Pariisi kesklinn. Samas ka omamoodi huvitav.
Tegemist on ärikvartaliga, mis on saanud nime Prantsuse-Preisi sõjas hukkunute auks püstitatud memoriaali järgi.


La Grande Arche, püstitatud 1990. aastal François Mitterrandi tellimusel. Autoriks taani arhitekt von Spreckelsen. Hoone sees on prantsuse majandusministeeriumi kontoriruumid ja rahvusvahelise inimõiguste organisatsiooni peakorter, ja kõige tipus näitusesaal. "Kaar" on 110 meetrit kõrge - selle alla mahuks vabalt ära Notre-Dame'i katedraal.

Kummaline puri kaare all. Selle asendit on võimalik fotodelt nähtava mehhanismi abil muuta, kuid mis otstarve sel on, sellest ma aru ei saanud ja kusagilt mujalt selle kohta infot ka ei leidnud.

César Baldaccini skulptuur nimega "Le pouce" ("Pöial") kujutab endast 12 meetri kõrgust ja 18 tonni kaaluvat metallsõrme. Hmmm.

Eelmainitud memoriaal, mis kvartalile nime andis.

Need pidid olema musikaalsed purskkaevud. Mina küll midagi peale solina ei kuulnud. Võib-olla oli muusika kokkuhoiu huvides välja lülitatud. Nagu Versailles, kus purskkaevud töötavad ainult kaks tundi päevas. Iseenesest muidugi õige suhtumine.

Pärast La Défense'i imetlemist viis tee Montmartre'ile, kunagisse kunstnike ja kirjanike meelispaika ning, mis seal salata, ka kuulsa boheemliku dekadentsi hälli. Hea oli, et taipasin seekord statiivi kaasa tassida.

Guinness on kõikjal!

Sacre-Coeuri basiilika on üks Pariisi kuulsamaid turismimagneteid, kuigi tegu on küllaltki hiljutise ehitisega (valminud 1914. aastal). Kirik kombineerib romaani ja bütsantsi stiili elemente. Ehitamiseks kasutati travertiini-nimelist kivi, mis eritab kaltsiite ja püsib seetõttu valgena isegi keset Pariisi tänavatolmu ning heitgaase.

Vaade Pariisile kiriku vaateplatvormilt.

Kohustuslik klõps Eiffeli tornist.

Vaat sellised pildid siis seekord.

Leia Mais

UUS NEU NEW NOUVEAU NOVÕI

Kuu on vaevalt alanud, ja juba ujutatakse üle uute põnevate präänikutega - seekord siis video kujul.

Final Fantasy VII: Advent Children Complete jõudis eile Jaapanist väljapoole. Põhimõtteliselt on siin tegu originaalse AC edendatud graafikaga versiooniga, millele on lisatud ka mõned uued stseenid. Film tuleb välja BluRayl, kas ka DVD-l, sellest ma veel kuulnud pole. Eelvaade. Näeb päris korralik välja. Craudo! Hehe.

Harry Potter ja segavereline prints ehk Rowlingu Potteri-saaga järjekordne kinoversioon. Esilinastus on sihitud 17. juulile. Eelvaade.

Assassin's Creed 2 tegijad näitasid E3-l uut HD eelvaadet. Väga tegija. Huvitav, kas too neiudele rahamaksmine, et nood tähelepanu hajutaksid, on üks mängu uutest võimalustest?

Homme tuleb pilte mu hiljutisest Pariisis käigust ja lähitulevikus räägin veel "Cloverfieldist".

Leia Mais