Eelmisel nädalavahetusel kuulsin, et mu vana klassivend on tulnud USA-st Pariisi oma lõputöö jaoks arhiivides tuhnima, ja kasutasin seda ettekäänet kohe jälle pealinna sõitmiseks.
Sel laupäeval oli ikka harukordselt ideaalne ilm, lõuna paiku küll ehk veidi palav, aga õhtul selle eest suurepärane. Perfection, nagu Chandler ütleks.
Sedakorda sai siis sihikule võetud kaks sellist Pariisi nurka, mida ma polnud suhteliselt ammu külastanud (loe: viimase seitsme aasta jooksul) - nimelt La Défense ja Montmartre.
Sel laupäeval oli ikka harukordselt ideaalne ilm, lõuna paiku küll ehk veidi palav, aga õhtul selle eest suurepärane. Perfection, nagu Chandler ütleks.
Sedakorda sai siis sihikule võetud kaks sellist Pariisi nurka, mida ma polnud suhteliselt ammu külastanud (loe: viimase seitsme aasta jooksul) - nimelt La Défense ja Montmartre.
Algas aga meie teekond hoopiski Louvre'i kandist ja edasi juba läbi Tuileries'i aedade.
Tegemist on ärikvartaliga, mis on saanud nime Prantsuse-Preisi sõjas hukkunute auks püstitatud memoriaali järgi.
Pärast La Défense'i imetlemist viis tee Montmartre'ile, kunagisse kunstnike ja kirjanike meelispaika ning, mis seal salata, ka kuulsa boheemliku dekadentsi hälli. Hea oli, et taipasin seekord statiivi kaasa tassida.
Vaat sellised pildid siis seekord.
2 kommentaari:
mida ma otsin, aitah
vaga huvitav, aitah
Postita kommentaar