The whole truth and nothing but the truth

blogileht.ee

29 juuli 2008

The Emperor Protects

Folk oli vägev, ehkki kuumavõitu. Ka piletihinnad ei rõõmustanud, kuid üldiselt leian, et asi oli seda väärt. Eriti jäid meelde Flook ja Fidola, aga muidugi ka Oort. Pikemalt teen esinejatest juttu järgmises sissekandes, kui olen jõudnud ka tehtud fotod arvutisse sorteerida.
Nõmme seiklusrada on rangelt soovitatav. Järgmisel korral tagasi minnes tahaks kindlasti ka viienda raja täielikult läbida.
Edasi kohustuslik kirjandusülevaade.

Horus Rising
Dan Abnett

Me räägime siin Warhammer 40k mängust tuttavast maailmast, mille tohutu põhjalikult kirjeldatud taustsüsteemi paigutub sari "The Horus Heresy". Selle avalöögi on paberile pannud Games Workshopi esisulemees Dan Abnett ning stiil on tõesti omaette saavutus.
Üldiselt ei oodata säärastelt raamatutelt vist eriti palju. Tegemist on ju ikkagi pelgalt lisanditega Warhammeri hiiglaslikku universumisse, mille põhiosa moodustavad reegli- ja miniatuuritööstus. Seda muljet kinnitas ka mu varasem esmatutvus Graham McNeilli romaaniga "Defenders of Ulthuan", mis ei hiilanud eriliselt ei sõnaosavuse ega süžeega. Seevastu Abnetti "Horus Rising" on täiesti omaette saavutus - teos, mis oma stiililt paistab silma mitte ainult GW satelliitkirjanduse, vaid julgelt kogu fantaasia- ja ulmekirjanduse seas. Kirjeldused on realistlikud, teksti ülesehitus lihtne, aga samas geniaalne. Abnett kasutab n.ö. "filmilikku stiili", mida ajuti ikka üritatakse, aga mida on keeruline meisterlikult esitada. See seisneb kaasahaaravate piltide või "kaadrite" maalimises, mis peavad oma oskuslikult kombineeritud miljööga sisu lugejale lausa silme ette manama. "Horus Rising" on selles osas suur õnnestumine.
Raamatusari "The Horus Heresy" pajatab üldiselt jutu sellest, kuidas Space Marine'ide seas võttis maad korruptsioon ja neist sündisid kaost kummardavad kurikaelad. Seega on tegemist eellooga lauamängule ja arvutimängudele. Abnett loob esimeses osas tõhusa atmosfääri, kus reetmise alged on asjaga kursis olijatele märgatavad - see loob pahaendelise eelaimduse, mis lisab teoses valitsevale pingele veelgi juurde. Meie ette tuuakse värvikad tegelaskujud nagu kapten Loken, Ezekyle Abaddon, Tarik Torgaddon, Ignace Karkasy ja paljud teised. Warhammeriga tuttavatele inimestele leidub küllaga toredaid äratundmismomente, kuid ka selle maailmaga esimest tutvust tegevale lugejale ei tohiks midagi segaseks jääda. "Horus Rising" on meistriteos, mis loob oma arvukatele järgedele suurepärase lava ja atmosfääri. Ehkki suurelt osalt on see ilmselt tänu Dan Abnetti oskustele, võin juba praegu kinnitada, et ka teine osa, "False Gods", on kirja pandud piisavalt meisterlikult. Siinkohal väärib märkimist, et "Horus Heresy" kallal töötab ligi 4-5 erinevat kirjanikku. See tekitab huvitava ja uudse olukorra, kus samad tegelased saavad elu erinevatelt autoritelt. Kuidas see stiilierinevuste ja muu suhtes välja hakkab mängima ja kas tegelased säilitavad ikka oma karakteri? Järgmised osad toovad selgust.
Kõrvalmärkusena: Eestis on Black Library kirjastuse raamatuid üldiselt väga raske leida. Olles kaks esimest osa soetanud, täheldasin pettumusega, et kolmas tuleb ilmselt tellida. Häbi raamatukaubitsejatele, kes ei viitsinud süveneda ja ei märganud, et tegemist on üksteisele järgnevate romaanide sarjaga.


Kommentaare ei ole: