Uus algus

"Autor on lollpea, kes ei rahuldu oma kaasaegsete tüütamisega; ta peab olema tüütuseks ka järeltulevatele põlvedele."
- Charles de Montesquieu

Nõndaks.
Möödas on üksteist kuud Eesti Kaitseväes. Täpsemalt Pioneerikompanii staabirühmas. Kindlasti olid need ühed kõige mõttetumad kuud minu elus. Samas, eks iga kogemus rikastab inimest ja sõjaväemuljeid juba naljalt kusagilt mujalt ei leia. Võib-olla kirjutan sellest kunagi pikemalt, ent hetkel ei tahaks eriti minevikku vaadata. Pigem tulevikku, mis lubab nii mõndagi põnevat.
Nii palju olen siiski endale lubanud, et tähendan tagantjärele üles muljed nende üheteist kuu jooksul loetud raamatutest, mida kogunes üllatavalt suur hulk (algul arvasin, et ega teenistuses lugemiseks suurt aega ei jää). Seega tasub järgmise kuu jooksul oodata võrdlemisi tihedalt sissekandeid. Samuti on silmapiiril suur hulk huvitavaid raamatuid, mida ma juba kannatamatult ootan. Esmajärjekorras siis selles blogis ohtralt kõneainet pakkunud Robin Hobbi uus/vana lühijuttude kogumik "The Inheritance", kus sees nii tema hilisemaid kui ka varasemaid, veel Megan Lindholmi nime all avaldatud töid.
Et Tallinn on sel aastal Euroopa kultuuripealinn, tundub kajastuvat ka sellesuvistes teatriprogrammides, sest lavale on tulemas palju head klassikat. Kindlasti tahaksin ära näha Linnateatri "Scapini kelmused" ja Theatrumi "Misantroobi". Tõeline Molière'i suvi. Theatrumis pakub huvi ka veel Ionesco "Ninasarvik". Ning miks ka mitte minna veel kord Hobuveskisse "Vincenti" vaatama, see oli tõeliselt õnnestunud lavastus.