Ulysses

"Finding answers appears to be the primary purpose of mortal existence."
- Divayth Fyr the Psijic

Nii palju küsimusi ja nii vähe aega.
Vaatamata hullumeelsele tempole võib elu siiski olla ilusam, kui isegi minusugune optimist seda ette oskas kujutada. Tõsi ta ju on, et lisaks tavapärasele tööle nõuab ülikool sel sügisel eriti kõrget lõivu. Midterm algab reedel keeleteaduse eksamiga ja jätkub järgmisel nädalal päris mitme kirjaliku projektiga. Lisaks tuleb 12. novembriks paika panna lõputöö programm, mis mul küll juba vaikselt kuju võtab. Küllap pean oma uurimustöö varsti internetist päris raamatukokku üle kolima. Tõtt-öelda ootan seda omamoodi uudishimuga, sest päris korralikes arhiivides pole ma ju varem pikemalt tööd teinudki (ainult Prantsusmaal sain natuke raamatutolmu nuusutada). Viimased nädalad on olnud ilmekaks näiteks sellest, kui imeline asi on inimlik lähedus. Selleta oleksin ilmselt juba üsna korralikus tööstressis.

Lisaks kohustustele on mul käsil ka paar muud projekti, neist tähtsaim mu koomiks, mis aga paraku ajapuuduse tõttu üsna visalt edeneb. Katsun kas või hambad ristis selleks siiski vabu hetki leida ja sel reedel jälle sündmustikku edasi viia. Ma ei hakka siinkohal üldse rääkimagi "Tagasiteest", mis pole juba mitu kuud ühtki uut rida saanud. Õnneks on igapäevaselt nii palju muud mõttes, et ma ei jõua selle pärast suuremaid süümekaid tunda.

D'ailleurs, lõplikult piiratud aja ja infiniitse materjali probleemi lahkab (küll väheke teises võtmes) ka Pierre Bayard, kelle geniaalset teost "Comment parler des livres qu'on n'a pas lus?" ehk "Kuidas rääkida raamatutest, mida me pole lugenud?" loen praegu paralleelselt Heaney "Memuaaridega". Kui lõpetan, kannan ette, kuid võin juba praegu öelda, et tegemist on vaimuka ja tabava teosega, milles võivad end ära tunda vast kõik raamatusõbrad. Teos on Eestis saadaval inglise keeles pealkirjaga "How to talk about books you haven't read" ja seda saab osta Rahva Raamatu kauplustest.