Maast ja ilmast

Esiteks, Eurovisioonist.
Norra võit oli tõesti juba enne finaali praktiliselt kindlustatud. Ega laululgi iseenesest suurt viga polnud, tore lihtne meloodia, mis siis, et Rybak päriselt laivis ei viiuldanud. Hullemadki on teinekord võitnud. Mis aga mulle ei meeldi, on poisi suhtumine. Ei kõlba ikka enne võistlust kõigile, kes kuulata viitsivad, kuulutada, et võit juba taskus! Mis siis, et see tundus siis tõenäoline ja osutuski tagantjärele tõeks. Kui slaavi päritolu noormehele võib vähese tagasihoidlikkuse ehk andeks anda, siis Rybaki käitumine oli juba peaaegu ülbus. Ja lisaks muidugi veel finaali eelõhtul õhtusöök zürii esimehega.. Ehkki olgu öeldud, et viimane astus enne võistlust targu tagasi. Ühesõnaga, nii nagu tuleb osata kaotada, tuleb osata ka võita. Mulle ei ole sümpaatsed sellised tegelased, kes edu saavutades nina püsti ajavad.
Eesti kuues koht on parem, kui ma oodatagi oskasin, ehkki finaali vaadates käis enne hääletamise algust küll peast läbi, et miks ei võiks me jõuda esikolmikusse või isegi.. Kas julgen loota? Sest tõele au andes näis Urban Symphony esitus mulle kõige sümpaatsemana. Muidugi pole ma ka erapooletu hindaja.
Lisaks Eestile hoidsin pöialt veel Islandile, sest Yohanna laul oli ka mulle meeltmööda. Ja Island tuligi teiseks, mis oli sel võistlusel parim võimalik koht. Nii et põhjust rõõmustamiseks on ju enam kui küll!
Aga prantslastest oli kahju - nad panid Patricia Kaasile nii suuri lootusi. Prantsuse kommentaatorid alustasid hääletusvooru itsitades ja erinevate maade esindajate välimuse üle nalja heites, aga mida aega edasi, seda meeleheitlikumaks nad muutusid - tuleks kasvõi mõnigi kaheteistkümnepunktine! Aga isegi vanad liitlased Türgi ja Hispaania vedasid alt. Üks prantslane ütles mulle pärast, et nüüd võivad nad Eurovisiooni osas alla anda - Kaas oli nende viimane trumpkaart, üleeuroopaliselt tuntud nimi, parim, mida nad välja panna suutsid, aga ikka ei hakanud hammas Skandinaavia ja Ida blokkide peale. Eks vist inglased pidid Lloyd-Webberi kohta sama mõtlema, kuigi nad said siiski viienda koha, mis on prantslaste kaheksandast natuke ilusam.
Rohkem nagu selle aasta osalejate seast kedagi välja ei olekski toonud, oli nii üle kui ka alla keskmise esitusi, aga ei midagi väga meeldivat. Märkasin üht huvitavat tendentsi (võib-olla oli see olemas ka juba varasemail aastatel, aga seekord tuli kuidagi eriti teravalt esile): enamus laule jaotusid kahte kategooriasse. Esiteks nn "metsikud tantsud", peamiselt lavašõule, napilt riietatud tantsijatele, rabavale rütmile ja purskavale tulele rõhuvad esinejad, kellele vokaalkvaliteet oli teisejärguline, ja teiseks traditsioonilisemad, staatilisemad lauljad, kes keskendusid meloodilisusele ja vokaalselt perfektsele esitusele. Olen uhke, et Eesti põhjamaiselt stiilne ja kaunis etteaste suutis seljatada peamised kuumaverelised nabatantsijad Kreeka ja Ukraina (kuigi Türgi, sinder, sai meist mööda).


Teiseks, netiavaruste kohal hõljuvad juba pikemat aega ähvardavad tormipilved ja nende pealt vaatavad alla kurjad autoriõigustejumalad. Kas olulisemad on inimeste vabadused või autorite õigused? See debatt on omandamas täiesti uusi mõõtmeid.
Ma räägin siin prantsuse autoriõiguskaitseseadusest (hellitavalt HADOPI seadus - Haute Autorité pour la Diffusion des Œuvres et la Protection des Droits sur Internet), mida Sarkozy kultuuri- ja kommunikatsiooniminister Christine Albanel üritab läbi suruda. Ma pole näinud, et Eesti meedia seda eriti kajastaks, seega olgu seda probleemi lühidalt seletatud: kui see seadus peaks kehtima hakkama, oleks igasugune piraatlus Prantsusmaal karistatav netiühenduse kohese katkestamisega, kusjuures otsuse teeks teenusepakkuja poolt edastatud netiprotokolli põhjal HADOPI komitee ja kohtuotsust selleks vaja ei läheks. Kõige katastroofilisem säte on aga see, et süüdistatavail tuleb karistuse vältimiseks oma süütust tõestada (vastupidiselt siis Euroopas üldlevinud õiguspõhimõttele "süütu, kuni süü on tõestatud"). Ning erinevate IP-võltsimise võimaluste tõttu on üsna tõenäoline, et piraat võib rikkumise toimepanekuks pruukida pahaaimamatu netikasutaja identiteeti, kes siis netiprotokolli põhjal süüdi jääb.
Aga prantslased, vanad revolutsionäärid, ei jäänud seda muidugi käed rüpes pealt vaatama ja moodustasid ühenduse La Quadrature du Net, mille peamisteks eestvedajateks on erinevad IT-spetsid. Kuni selleni välja, et Europarlament võttis küsimuse arutada ja otsustas suure häälteenamusega, et sellist karistussüsteemi ei tohi piraatlusega võitlemiseks rakendada. Õigust internetiühendusele loeti osaks võõrandamatust õigusest infole ligipääsule. Kuna EL-i otsused peaksid riiklikest üle käima, siis oleks probleem ju justkui nagu lahendatud? Aga Sarkozy muidugi ei tagane. Kuna ta on Sarkozy. Nalja kui palju.
Kõige süngem on sealjuures see, et HADOPI-st lõikavad kasu peamiselt suurkorporatsioonid, mitte tõelised artistid ise. Valitsus kaitseb niisiis taas rikaste huve - üllatus, üllatus. Autoriõiguste kaitsel minnakse inimeste vabadusi piirama. Ma saan aru, et suurfirmadel on oma huvid mängus - aga nad lähenevad sellele nii pagana lühinägelikult. Eks see ole vist ajastu märk - igasugune sõda terroriga ja piraatlusega ja muu säärasega on praegu väga in. Aga selle asemel võiks ju hoopis keskenduda sellele, kuidas oma toodet paremini ja mõistlikumalt müüa. Isiklik näide: kui mul oleks võimalus mitte piraatida oma lemmiksarju, vaid vaadata neid näiteks netistriimist teatud väikese ühekordse tasu eest, siis ma kasutaksin seda võimalust. See oleks lihtsam, kiirem, ohutum ja pealekauba oleks ka mu südametunnistus puhas. Aga kuna seda võimalust ei ole, mis mul siis üle jääb? Palun hakake inimestele kõigepealt seaduslikult võimaldama seda teenust, mille ebaseadusliku piraatimise pärast te neid karistada tahate. Küll siis näete, kuidas piraatide hulk vähenema hakkab. Lihtsalt tuleb laiskusest üle saada ja ajaga kaasas käia. Ei tapnud meelelahutustööstust televisioon ega ka videokassetid ega ka DVD, ei tapa teda ka failivahetusprogrammid.

Huvitav, kui kaua läheb aega, enne kui Eesti asjapulgad Sarkozy ning Albaneli tegemisi märkavad ja neist eeskuju võtavad? Me oleme ju ka maailma piraatlusevastase võitluse esirinnas.

Asjast huvitatutele mõned detailsemad artiklid:

Wiki
Arstehnica.com HADOPI-st