Lootus on õilis vale

Company of Liars
Karen Maitland

Romaan keskaegsest Inglismaast, kus möllab katk ja valitsevad hirm ning ebausk. Selles õhkkonnas rändavad üheksa põgenikku põhja poole, et epideemia küüsist pääseda - ent nende seltskond pole kaugeltki ühtne. Igaüks varjab mõnd valgustkartvat saladust, mille hoidmiseks on nad pea kõigeks valmis. Ruunilugeja Narigorm ennustab neile kõigile sünget tulevikku ja väikese tüdruku sõnad kipuvad lausa hirmuäratava täpsusega täide minema..
"Company of Liars" on jutustatud pühade reliikviate müütaja Cameloti silme läbi, kes enda sõnul müüb rahvale lootust. Tema tähelepanelik silm näeb läbi nii mõnegi kaaslase valedemüürist, ent isegi temal jääb nii mõndagi märkamata. Ja loomulikult valetab ta ka ise, nii teistele raamatutegelastele kui ka lugejale. Mil määral, see saab ilmsiks alles teose lõpuosas. Kõik need valed ja pooltõed annavad kokku põneva ja ettearvamatu jutustuse, pooleldi mõrvamüsteeriumi, pooleldi Dekameroni ja Canterbury lugude segu. Lisaks sõrmeotsaga üleloomulikku (ehkki seda viimast on kõvasti vähem, kui ehk alguses tundub). Peale intrigeeriva sündmustiku on teose üks tugevamaid külgi kahtlemata veenvate, keeruliste ja paeluvate tegelaskujude loomine. On ju kõik üheksa reisiseltskonna liiget kaugelt enam, kui pealtnäha paistab, ja isegi neil, kes esmalt süütutena näivad, on oma patud hinge taga või luukered kapis. Maitland annab usutavalt edasi ka keskaja Inglismaa ühiskonda, mida iseloomustavad eba- ja umbusk, hirm kõige teistsuguse ees ja samas siiski uskumatu lihtsameelsus, kui küsimus on religioonis või muus üleloomulikuna näivas.
Mulle näppu sattunud Penguini trükis torkas toreda lisana silma intervjuu autoriga raamatu lõpus, kus sai näha tema enda huvitavat perspektiivi ja hinnanguid tegelaste ning kirjutamise protsessi kohta.
Soovitan kõigile mõrvamüsteeriumide sõpradele, ent põnevat lugemist võib see pakkuda ka psühholoogilise ja ajaloolise romaani austajaile.

Leia Mais

Viimne baka-aasta

Mu viimane bakalaureuse sügissemester on alanud. Paljutõotav tunniplaan on järgmine:

ESMASPÄEV

10.15-12.00 Suuline tõlge (oh ei, sünkroon pole üldse minu teema)

14.15-16.00 Hispaania keel (see teeb mind kõige närvilisemaks. Viimasest hispaania keele loengust on möödas juba poolteist aastat. Kardan, et edasijõudnute tase võib pärast säärast pausi üsna raske olla)

TEISIPÄEV ehk ajusurma päev

10.15-12.00 Suulise ja kirjaliku väljenduse õpetus

12.15-14.00 Praktika (ootamatult kujutab endast sel aastal hoopis kirjalikku tõlget; väga tore üllatus)

14.15-16.00 Teooria

18.15-20.00 Kirjandusliku retseptsiooni teooria (Tanel Lepsoo FTW)

Neljaloengune päev, mis lõpeb kell kaheksa. Juhhei!

KOLMAPÄEV

10.15-12.00 Prantsuse keeleteadus/Vanaprantsuse keel (vaheldumisi üle nädala)

12.15-14.00 Erialaseminar

16.15-18.00 Hispaania keel

18.15-20.00 Praktiline eetika

NELJAPÄEV

12.15-14.00 Semiootika ajalugu (Lotman!)

14.15-16.00 Teooria

18.15-20.00 Fotograafia (vabakuulajana, võib-olla)

REEDE

Suhteline vabadus

Leia Mais